Ehk minu tõde alpakavillasest lõngast...
Mulle meeldib alpakavillasest lõngast kududa - lõng on parajalt libe ja silmused liiguvad vardal mõnusalt edasi-tagasi, kude jääb ühtlane ning vähenegi konarlikus kaob viimistlemise käigus. Positiivne on veel see, et 100% alpakavillane kampsun ei veni esimese pesemisega palju. Lõng ise tundub nahale pehme ja õrn - see oleks tehtud justkui tibusulgedest. Aga kõige olulisem on muidugi see, et alpakavillane kudum on väga soe. Ma olen kunagi endale kudunud ühe suure ja paksu alpakavillase kampuni, aga talvemantli alla ei saa seda panna - hakkab liiga palav. Nii kannangi seda kampsunit pigem pealisrõivana väheste plusskraadide juures.
Minu meelest on alpakavillasel lõngal ikkagi veidi halbu omadusi ka. Näiteks on alpakalõngade värvivalikus üsna lahjad, tuhmid toonid. Läike saamiseks on alpakavillale lisatud siidi või viskoosi. Need aga muudavad kudumi lirumaks ja raskemaks - kudum ei hoia enam nii hästi ja kuivab kauem. Samas, kui ongi soov saada langev ja keha järgi vormuv kleit, on selline lõng võib-olla just sobiv. Erkusid toone ei ole ma aga alpakalõnga puhul üldse kohanud - kui keegi on, siis palun vihjeid...
Mõnikord häirib mind hoopis see, et alpakavillane lõng ajab ebemeid välja. Seepärast ei soovita ma sellest kududa salli vms, mida tahetakse kanda musta või tumehalli mantliga. Mõni lõng on kohe eriti karvane ja ei pruugi sobida ka beebi kaeluseks-mütsiks.
Rääkides aga piltidel olevast kaelusest... See on ka 100% alpakavillasest lõngast, aga see torgib. Mitte küll nii palju, et ajaks kaela või lõua sügelema, aga iga kord, kui ma selle kaela panen, siis ma tunnen, et torrrrrgib!! Käes on mu kaelus imepehme ja mõnus, kaelas aga... Õnneks ei pane ma seda õues eriti tähele ja ma tõesti käin selle kaelusega, sest just nii on soe. Ja venitamisele peab see hästi vastu :)
![]()
Minu meelest on alpakavillasel lõngal ikkagi veidi halbu omadusi ka. Näiteks on alpakalõngade värvivalikus üsna lahjad, tuhmid toonid. Läike saamiseks on alpakavillale lisatud siidi või viskoosi. Need aga muudavad kudumi lirumaks ja raskemaks - kudum ei hoia enam nii hästi ja kuivab kauem. Samas, kui ongi soov saada langev ja keha järgi vormuv kleit, on selline lõng võib-olla just sobiv. Erkusid toone ei ole ma aga alpakalõnga puhul üldse kohanud - kui keegi on, siis palun vihjeid...
Mõnikord häirib mind hoopis see, et alpakavillane lõng ajab ebemeid välja. Seepärast ei soovita ma sellest kududa salli vms, mida tahetakse kanda musta või tumehalli mantliga. Mõni lõng on kohe eriti karvane ja ei pruugi sobida ka beebi kaeluseks-mütsiks.
Rääkides aga piltidel olevast kaelusest... See on ka 100% alpakavillasest lõngast, aga see torgib. Mitte küll nii palju, et ajaks kaela või lõua sügelema, aga iga kord, kui ma selle kaela panen, siis ma tunnen, et torrrrrgib!! Käes on mu kaelus imepehme ja mõnus, kaelas aga... Õnneks ei pane ma seda õues eriti tähele ja ma tõesti käin selle kaelusega, sest just nii on soe. Ja venitamisele peab see hästi vastu :)
Lõng: Schachenmayr Nomotta Alpaka, värv 81 (50g/100m; 100% alpaka), mida kulus umbes 60 grammi.
Vardad nr 3.
Kuna soonikuline pind jäi kirju lõngaga päris segane, siis otsustasin teha hoopis ripsilise kaeluse. Kudusin 3 rida parempidi ja ühe rea pahempidi - nii tekkis parajalt struktuurne pind.
Oma konstruktsioonilt on kaelus lihtne ja praktiline - samal põhimõttel kudusin ka tütrele ühe kaeluse. Alustasin ülevalt 84 silmusega (kui kududa ringselt ilma avata, siis piisab 76 silmusest). Kui olin kudunud 12 cm, siis hakkasin silmuseid kasvatama - igal neljandal real lisasin 5 silmust (kasvatustega osa pikkus on kokku 7 cm). Lõpu kudusin venivalt maha ja heegeldasin aasakestega üle. Ühed aasad heegeldasin valge lõngaga ka kaeluse peale, kaunistuseks.
Täpselt õiged hõbedased nööbid (leidsin kohalikust poest) on pigem moe pärast, kuigi nad käivad lahti ka. Üldjuhul on need siiski suletud.
Eile hommikul kodu lähedal.
