Oleks ju hea küll, kui saaksin kanda (ja kududa) tavalisi sirgelõikelisi toppe, pluuse, kampsikuid, aga miskipärast need mulle eriti ei istu. Ma ei tea, miks... Oma arvates ma küll eriti kurviline ei ole. Pigem just selline sirge ja kandiline, st pigem kurk kui pirn või liivakell. Aga küllap ma vaatan ennast siis mingi vale nurga alt, sest sirge lõikega rõivad jäävad üldjuhul mul kuskilt kiskuma... kas rinnust või õlgadest või hoopis kõhu pealt...
Seepärast kudusingi endale ühe eriti kurvilise topi.
Lõngaks valisin hästi huvitava, üsna ebaühtlase olemisega (ning kohati mati ja kohati hoopis läikiva) suvise segulõnga, mis minu arvates ülearu mustriliseks kudumiks ei sobi. Niisiis tegin suurema osa topist lihtsas parempidises koes, mida ilmestavad rohked kurvid ehk kahandus- ja kasvatusjooned. Pitsiline muster sai vaid kaelusesse.
Lõng: Rowan, Panama (55% viskoosi, 33% puuvilla, 12% lina; 50g/135m). Kokku kulus ligi 5 tokki.
Vardad nr 3 (allsoonik nr 2.5).
Viimase foto pealt on hästi näha, millise pinna see lõng jätab - pisut sellise tupsulise-topilise. Mind täitsa huvitab, kui kaua see lõng ilus püsib...
Igal juhul topp jäi mõnusalt kerge ja õhuke (ning meeldib mulle rohkem kui 100% puuvillane kudum), ka pisut pretensioonikas (liibub keha vastu hoolimata sellest, et kudusin selle üsna avara).
Ilusat nädalavahetust!