Head uut aastat!
Olin detsembri alguses poja kindad just valmis saanud, kui tuli Ann oma murega - tema erkroosad Muhuhõngulised käpikud ei mahtunud enam kätte. Paari aastaga oli tütre käsi nii palju kasvanud, et soonik algas randmest ja lõppes pöidla juures... Aga ta ju niiii tahaks nendega käia, sest need on ju niiiii ilusad!!! Paar aastat ja nii palju sentimeetreid!!!
Varsti valisimegi koos roosa lõnga välja - veidi tumedama kui esimesel versioonil, aga siiski piisavalt ergu (värvisin selle kunagi rodamiiniga). Kõrvale sai seekord tumepruun, mis roosa kõrval tundub täiesti must.
Kui olin esimese käpikuga jõudunud pöidlani, hakkas tütar muretsema, et kas ma koon ikka kaks kinnast... No sest tal oli detsembris ju vasak käsi kipsis... Ma lohutasin veel teda, et selleks ajaks, kui ma kindad valmis saan, on tal kips ammu maas ning me saame mõlemat kinnast ilusti proovida. Tegelikult läks küll teisiti, sest kips oli kahe nädala asemel tal ju neli nädalat. Mu kindad said aga hulga kiiremini valmis.
Vardad nr 1,5.
Lõngad (nõuka-aegsed) lambavillased nr 8/2.
Silmuseid vardal sooniku kudumisel 16, kämblas 17.
Muster jälle raamatust "Meite Muhu mustrid" (Anu Kabur, Anu Pink, Mai Meriste). Seekord kudusin kaheksakandade vahele 2 silmust.
Rohelised ja valged täpid silmasin hiljem peale. Need on vaid käeseljal.
Aga väikeseks jäänud käpikutele sidusin paar lipsukest ja ühe vana-aegse klaasist maasika ning riputasin jõuluehteks.
