On minu jooksu 3. nädal. Mai algus. On külm ja on igav.
Jooksin sel nädalal ikka oma 15 minuti pikkust ringi. Tavaliselt jooksen kella 11 ajal, sest siis on veidi soojem ning hommikusöögist on selleks ajaks möödunud vähemalt 2 tundi. Sellest hoolimata on mõnel päeval olnud sooja vaid 5-6 kraadi ja puhub vastik külm tuul. Seda on imelik kirjutada, aga kannan jooksu ajal poolvillaseid randmesoojendajaid, sest muidu sõrmenukid külmetaksid. Aga jooksu lõpetades olen ikka higine ning ões külmaga võimelda ei julge. Venitan end toas.
Kui eelmine nädal hõiskasin, et keha peab hästi vastu, siis nüüd hakkasid ikkagi liigesed valutama: põlved ja päkad tulitavad ning on kanged. Põlved läksid üks päev isegi tursesse, nagu vesi oleks põlves. Ei tea, kas mõjusid liiga külmad ilmad? Või milles veel võiks põhjus olla?
Tegelikult liikumist liigesevalu ei segagi, isegi jooksmise ajal pole midagi häirivat. Aga muidugi pidasin paar päeva vahet. Mudisin põlvesid ja tegin vaid lühemaid kõnniringe.
Mulle tundub, et joosta on igav. See ongi üks oluline põhjus, miks ma varem jooksmisega alustanud pole. Ok, on kevad ja see on tore, sest jooksu ajal saan ringi vaadata. Näen, kuidas loodus tärkab, lilled üksteise järel õitsema hakkavad ja linnud laulavad. See kõik on tõeliselt nauditav. Aga mu aju tahab tööd (kodus olen ma selline rööprähkleja, kes teeb sageli 2-3 asja korraga; näiteks koon, vaatan telekat ja joon teed).
Ma tean küll, et paljud kuulavad jooksmise ajal podcaste või muusikat, aga ma ei ole mingi eriline muusikafänn ja tegelikult ma veel ei suuda mõelda sellest, et peaksin kuskile riputama telefoni, et siis sealt jutusaateid kuulata. Äkki kunagi sügise poole... Ma vist ikka esialgu piirdun linnulaulu ja iseenda tarkade mõtetega. Teen jooksu ajal päevaplaane või mõtlen välja uusi kampsunimudeleid jne...
Hea on see, et enam ei ajagi peale jooksu köhima.
3 nädalase jooksu järel ei ole kaal muutunud.
