Ann käib küll veel lasteaias, kuid kuna viimases rühmas käib igapäevane õppetöö, siis peavad igal lapsel olema oma töövahendid ja pinal. Ja me ju teame, millised on need poes müüdavad pinalid - üldjuhul on kõik teemasse "spiderman-autod-hellokitty" ning ülejäänud tundusid Annile kas igavad või liiga suured ja jõulised. Küllap kohalikust poest olid kõik veidi leebemad-armsamad pliiatsikotid ära ostetud ning kaugematesse poodidesse me ühe pinali pärast kah sõita ei viitsinud.
Nii pakkusingi, et õmblen selle talle ise. Mäletasin, et Sillulullu oli kunagi ühe pinali õmblemise juhendi kirjutanud. Nüüd oligi õige aeg see üles otsida ja järele proovida.
Ann valis samal õhtul mu varudest kanga ning järgmiseks õhtuks oli mul valmis esimene, proovi-pinal. Just see, mis piltidel. Sest teine läks kohe pärast valmimist lapsega lasteaeda - sellest jäigi pilt tegemata (see oli muide hoopis musta ja fuksiaroosa kirju).
Mõlemad tegin üsna juhendi järgi. Aga kuna mul oli väga õhuke väliskangas, siis panin neile liimiriide tugevduseks taha.
"Tegelt ka, sa tegid selle ise!", ütles kojusaabunud teismeline koolipoiss. Ju siis nägi välja nagu päris :)
Aitäh, Sillulullu!