Armas pajulehekiri jäi mulle silma juba aastaid tagasi toona värsket Haapsalu salli raamatut lehitsedes (mõelda vaid - see oli juba 7 aastat tagasi), kuid salliks ei tahtnud see muster saada lihtsal põhjusel - koekirjas ei ole ju nuppe. Aga mõni aasta hiljem märkasin Muis.ee-s fotot sallist, kus pajulehekirja vahele oli pikeeritud lihtsad nupuread, vt ERM A 553:68. Sellest inspireerituna kujundasin oma väikese pajulehekirja. Nupuliste kolmikute asemele kudusin nelikud ning samasugused neljast nupust koosnevad lillekesed panin veel salli algusesse ja lõppu.
Tunnistan, et esialgu ma salli algusesse ja lõppu nupuridu ei pannud. Niisamuti ei saanud ma aru, miks on sellel vanal sallil enne pajulehekirja veel lai sikk-sakiline pitsikiri. Seega esimese versioonina kudusin ma lihtsat pajulehekirja. Umbes 10 cm pärast sain aru, et niisugusena see sall jääda ei saa - salli äär tõmbus meeletult laineliseks. Olin kindel, et ka pärast äärepitsi lisamist ja viimistust oleksid salliotsad jäänud ebakorrektseks. Pidasin veidike plaani ning alustasin uuesti, seekord nupuridadega. Laiema sakilise pitsimustri jätsin siiski välja, sest proovitöö näitas, et lainetuse vältimiseks piisab ka vähemast.
Muide, väikest pajulehekirja on küll lihtne kududa, kuid samas peab kogu aeg olema tähelepanelik. Mul juhtus paar korda nii, et lehekesed venisid ettenähtust pikemaks, sest tegin kuskile mõned ebavajalikud lisaread. Kuna muster jookses ikkagi ilusti, siis märkasin viga hulga hiljem ning korra pidin salli koguni ligi 20 cm harutama.
Aga hoolimata eelnevast ütlen, et olen pajulehekirjast vaimustuses ja tahan seda kindlasti veel kududa... kas salliks või kleidiks või kampsuniks - vaid selles on küsimus.
Mõõdud: 180*63cm
Lõng: Hobipunkt, Haapsalu salli lõng 28/2 (100%vill, 1400m/100g)
Vardad põhiosas 2,75 ja äärepitsil 3,5 (loomisel 4,5).
