Juba eelmise suve alguses valmis mul üks kleidike. Kogu selle heegeldamise ajal mõtlesin, et tuleb vist selline naked-kleit - no et paned küll kleidi selga, aga ikka on tunne, et oled alasti. Sest mul jooksid kõrvuti kaks lõnga - üks pastelne oranž ning teine valge (viimane tuli vana pooli pealt, kus niit oli liiga peenike, et sellest üksikuna midagi suuremat heegeldada). Need lõngad kokku jätsid üsna roosaka nahatooni mulje. Lisaks vajub raske puuvillane pits ju päris keha vastu, nii et varjata ei saa midagi. Iga kumerus on ilusti näha (kahjuks ma tehnikas ka veel nii osav ei ole, et piltidel oma voldikesi ära peita).
Aga õnneks polegi asi nii hull, sest isegi kui ma päikest ei võta, muutun ma suvel ikkagi piisavalt tumedanahaliseks :) Ja kleit on seega tunduvalt heledam kui mina. Polegi väga seda alasti-olemise tunnet.
Mugav ja praktiline on ka. Kleidil on lihtne muster ja lõige, nii et kanda sobib seda ka igapäevaselt. Mulle meeldib teksajakiga.
Eks see kleit oli mul ju ammu plaanis. Proovitööga tahtsin näha, kui palju ühe puuvillase kleidi jaoks üldse materjali kulub. Eriti just sellisele, mis on üsna tihe - nii et häda korral saaks seda kanda ka ilma voodrita. Lisaks huvitas mind venivus - kui palju puuvillane heegeldatud kleit üldse laiusesse ja pikkusesse venib ning kas näiteks käeaugud peavad olema tavapärasest suuremad, et kleiti oleks mugav selga panna. Olen täheldanud, et sageli heegeldatakse sellistele kleitidele üsna suured käeaugud. Mina selleks põhjust siiski ei näinud, kuid nagu allolevalt pildilt näha, siis oma raskusega venib kleit paratamatult pikkusesse nii palju, et käeaugudki veidi suuremaks lähevad ja kaenla alt hakkab aluskleit välja paistma...
Veel oli mul mõte, et kui kleit heegeldada piisavalt lai, siis äkki kõik kumerused ei paistagi välja. Tegelikkus oli muidugi teine - laiusest pole kasu, sest raskus vajutab nagunii kleidi vastu keha. Abi oleks vööst, millega kleit vöökohast ülevalpool "kotti" tõsta, aga see variant mulle ei meeldi. Seega mina heegeldasin kleidi järgides kehaproportsioone ning rinnalegi tegin mõned nö lühendatud read.
Terav silm ehk märkas, et mu kleidi ülemine osa on veidi erinava, kollaka tooniga. Just nii see on. Oma proovikleidi julgesin teha vanadest jääkidest - lisaks valgele puuvillasele oli mul suures keras peenike kollakas-oranž puuvillasegu lõng, aga aru ma ei saanud, paljuks sellest jaguks. Hakkasin siis kleiti ülevalt alla heegeldama. Jagus just sinna rinna alla - ohh mind naiivitari, kes arvas, et sellest peenikesest lõngast võiks terve kleidi saada :))) Aga pole muret! Ostsin kohalikust poest veidi teist tooni oranži juurde (Madame Tricote Maxi) ning jätkasin tööd.
Kelmika atlaspaelaga pole toonierinevust üldse märgata, aga ega see mind ka muidu häiri.
Lõngakulu kokku oli umbes 470 grammi.
Heegelnõel oli numbriga 3.
Alumise ääre ümbermõõt on 160 cm.
Pärja punusin (kunstlilledest) ise.
